Õpivõrgustikud

6. kodutöö ülesanne

Minu jaoks tähendab võrgustik kui kogukonda, kus on tähtis omavaheline koostöö. Kogukond on grupp inimesi, keda ühendavad ühised huvid, tegemised, eesmärgid ja ka probleemid. Koostöö omakorda aitab lahendada, nt probleeme, arendada ideid, jagada teadmisi/juhendeid jne. Samas kui võrgustikus jagatakse õpetusi ja näpunäiteid, saaks edaspidi nimetada õpivõrgustikuks. Tegutsevat kogukonda saaks nimetada ka praktiliseks kogukonnaks. Lisades juurde virtuaalsuse - suunduksin jälle algusesse ehk võrgustikku. Võrgustiku suhtluskanaliteks: e-list, skype, foorum, Facebook jm suhtluskanalid + reaalselt kokkusaamised.

Antud seletuse proovisin märkida mõttekaardile (Joonis 1), mis koostatud WiseMapping keskkonnas.

 

Joonis 1. Õpivõrgustiku lahkamine

Erinevate võrgustikega olen kokku puutunud ning nii mõndasidki võib nimetada ka õpivõrgustikeks. 

100% õpivõrgustikud on loodud Koolielu portaalis, täpsemini kuuludes erinevate kursuste kogukondadesse. Antud kursuste kogukondades on materjalid (prinditavad ja videojuhendid), mida võimalik kasutada, vastavalt vajadusele.

Õpivõrgustikuks võib lugeda ka, nt e-Kooli adminnide gruppi, kes suhtlevad e-kirja teedpidi ning enamjaolt teemadeks küsimused ning vastused, kui juhendid administreerimiseks.

Samuti ei saa mainimata jätta ka Tiigrihüppe koolitajate võrgustikku, millest on põhjalikumalt kirjutanud Taimi ja maininud ka Viive. Arvan, et sellest tuleb juttu ka Piretil :)

Lisaks on Tiigrihüppe SA´l  ka erinevad projektid (TeadusTiiger, TehnoTiiger, TikiTiiger, Tiigrirobot), kus suhtlus on põhiliselt e-kirja teedpidi, kuid vähemalt kord aastas - suvel on ka paari päevalised koolituspäevad.


Kindlasti tuleb mainida ka magistri õppe raames meie kursuse Skype gruppi, kus saab suhelda ööpäevaringselt. Tekkides arusaamatusi või küsimusi siis suheldes kurusekaaslastega need eelpool mainitud teemad saavad selgust :) Google grupi list toetab samuti omavahist suhtlemist ja teadete edasi andmist.

Antud võrgustikud on siiani olnud väga toetavad, informatiivsed ja tegusad. Mõni võrgustik tegusam kui teine. Kuuludes võrgrustikku ja jälgides + postitades ka enda mõtteid ning oskusi, mõjutab see vägagi enesearengut. Juhtub nii mõnigi kord kui juttu tuleb teema, mida veel ei ole uurinudki:)

Võrgustiku eksisteerimiseks kasutatavad tehnoloogilised vahendid minu nägemuses võiksid olla alloleval Joonisel 2.

 
Joonis 2. Võrgustikus eksisteerimiseks ja arenemiseks vajalikud tehnoloogilised vahendi

Olen Taimi väitega nõus, et  võrgustikuna eksisteerida ja areneda on vaja: õpihimu, koostöövalmidust, julgust, teineteisemõistmist, usaldust, kokkulepetest kinnipidamist, loomingulisust, jt. Tehnoloogia poole pealt on meil vaja arvutit või tahvelarvutit või vähemalt nutitelefoni, millega kasutada ühistöövahendeid ja suhtlusvahendeid.

2. KONTAKTTUND 18.11.2012

Kontaktpäev ii from terje1

Personaalsed õpikeskkonnad

5. kodutöö ülesanne

Personaalsed õpikeskkonnad (inglise keeles personal learning environments - PLE) on termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Personaalsete õpikeskkondade all ei mõelda uusi tarkvara lahendusi vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega. Lisaks erinevate sotsiaalsete aplikatsioonide (rakendused, programmid) kombineeritud maastikule, mis võimaldab agregeerida erinevaid rakendusi, kuuluvad personaalsesse õpikeskkonda tavaliselt veel erinevad võrgustikud, suhted ning muu materiaalne ja mittemateriaalne reaalsest elust. Sotsiaalse tarkvara rakendused on sellises keskkonnas „kergelt“ ühendatud, mis ei tähenda tehnilist seotust vaid pigem inimestevahelisi dünaamiliselt muutuvaid ühendusi ja seoseid (Personaalsed õpikeskkonnad).

Personaalse õpikeskkonna definitsioon on hetkel veel üheselt hoomamatu. Üldtuntud definitsioon on järgmine: personaalne õpikeskkond on keskkond õppija enda loodud abivahenditest, et agregeerida, omada juurdepääsu ning manipuleerida digitaalsete artefaktidega jätkuvas õppeprotsessis. Hoolimata veel mitte päris selgelt välja kujunenud kontseptsioonist saab välja tuua järgmised aspektid:
- õppija poolt kontrollitavad;
- sisaldavad digitaalseid ressursse ja viiteid, mis ei ole ainult staatilised vaid ka dünaamilised (foorumid, ajaveebide vestlus);
- peamine eesmärk on tuua kõik artefaktid ja ressursid, mis õppimisel vajalikud ja huvipakkuvad ühe katuse alla, et luua uusi tähendusi läbi agregeerimise ja linkimise;
- integreerib digitaalsed teenused;
- võimaldab ühendamist ülikoolide õpihaldussüsteemide või töökohaga seotud aplikatsioonidega;
- eksisteerib kogu elu.

(Personaalsed õpikeskkonnad)

Hans Põldoja on maininud, et Personaalse õpikeskkonna loomine ja kasutamine kursusel tähendab seda, et iga õppija koostab omale sobivatest vahenditest personaalse õpikeskkonna. Selline õpikeskkond võib sisaldada nii veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara kui ka muid vahendeid, näiteks fotokaamerat või mp3-mängijat (Põldoja, 2012).

Personaalseid õpikeskkondi võib olla: 

• hajutatud struktuuriga - koosneb keskkond paljudest eri vahenditest, mis on omavahel nõrgalt ühendatud, vt Joonis 1.
• hajutamata struktuuriga - õpikeskkonnal on selge keskpunkt, kuhu kõik vahendid on ühendatud.

(Põldoja, 2012)

Joonis 1: Näide personaalsest õpimaastikust

(Personaalsed õpikeskkonnad).


Minu personaalsed õpikeskkonnad magistiõpingute raames ei ole eriti muutunud, võrreldes varasemate õpingutega. 

Esimesed mõtted personaalsetest õpikeskkonadedst ja nende kasutustusest panin  kirja mõttekaardile (Joonis 2), mis koostatud WiseMapping keskkonnas, mis on online mõttekaardi koostamise keskkond.

Joonis 2. Marise personaalsed õpikeskkonnad

Joonist uurides on näha, et paljud keskkonnad on lõppkokkuvõttes seotud blogiga. Blogi aga on omakorda seotud RSS ja EduFeedr´ga, samas ka moodlega.

Näide: Loengu konspekteerimine, kasutades ühiskirjutusvahendit GoogleDocs (jagatud kursusekaaslastega). Samuti toimub loengu lindistamineprogrammiga Audacity. Pärast loengut helifaili töötlus (sama programmiga). Mõndade helifailide üleslaadimine SoundCloud (privaatne) ja vistutamine blogise (sel juhul privaatne blogi). Kodutööde lahendamiseks materjalide otsing Google otsingumootoriga. Enamasti materjalidega tutvumine nii LeMill, slideshare jt keskkondades. Vajadusel Youtube videode vaatamine, programmi või keskkonna juhendiga tutvumine. Kodutööde jm tekstide avaldamine ajaveebis, vajadusel illustreerimine fotodega või skeemidega (pildigalerii: Flickr ja PicasaWeb, mõistekaardid: Vue ja wisemapping jm). Moodles kodutööde esitamine mitte failidena vaid blogi aadressi avalikustamine. Avaldatud tekstid ajaveebis on nähtavad RSS voogudes. Kindlasti tuleb kasuks kalendri kasutus, kus kodutööde tähtajad kirjas ja ka ühisjärjehoidjate kasutus, kus ära viidatud nt. erinevad programmid ning nende kasutusjuhendid. Skypes hea kursusekaaslastega mõttetalgusid pidada.

Kasutatud materjalid: 

1. Personaalsed õpikeskkonnad. (kuupäev puudub). Personaalsed õpikeskkonnad. Loetud aadressil: http://www.e-uni.ee/e-oppija/eope20_perskesk/personaalsed_pikeskkonnad.html
2. Põldoja, H. (09.01.2012). Personaalse õpikeskkonna loomine. Loetud aadressil: http://lemill.net/methods/personaalse-opikeskkonna-loomine