Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on hästi lahtiseletatud mõiste, mis on sotsiaalne meedia?
Sotsiaalne meedia on internetikasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad on Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. (Politsei- ja piirivalveamet, 2012)
Sotsiaalse meedia keskkondi saab jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Samuti jagunevad omakorda erinevate valdkondade järgi nagu näitab ka Joonis 1.
Suletud keskonnad on integreeritud erinevad töövahendid (nt foorum, materjalikogu, hindamine jne.) ühte eraldiseisvasse süsteemi või eraldada eri eesmärke täitvad töövahendid mitmeks iseseisvaks vahendiks (Väljataga, T. jt, 2009, 15)
Avatud keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühest vahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel. (Väljataga, T. jt, 2009, 15)
 |
| Joonis 1. Sotsiaalse meedia maastik 2011 |
(Fresh networks, 2011)
Antud Sotsiaalse meedia maastiku joonisel on eemaldatud Google ja Facebook kõikidest kategooriatest. Need on asetatud keskele fookuspunkti. See peegeldab pidevat arengut ja nende multifunktsionaalseid võimeid (Fresh networks, 2011).
Mida aeg edasi, seda rohkem arengut on näha tehnoloogias kui ka tarkvaras (sealhulgas ka keskkondades). Joonis 2. annab mõista kui suurel hulgal on keskkondade valik laienenud, samuti ka kategooriate valdkonnas. Nimelt avatud keskkonnad on pidevas muutustes ja arengus, mis on tingitud igapäeva kasutajate hetkevajadustele.
 |
| Joonis 2. Sotsiaalse meedia maastik 2012 |
Huvitav oli uurida Hiina sotsaalse meedia kanaleid. Ega eriti kirjast/keelest aru ei saanud aga nii mõnigi ikoon oli tuttav :) (Hiina Sotsiaalse meedia maastik 2012)
Sotsiaalmeedia maastikul jagatakse erinevad keskkonnad erinevatesse kategooriatesse:
- avaldamiseks (blogi, wikipedia, wordpress, ...);
- jagamine (Youtube, flickr, slideshare, ...);
- suhtlus (MSN, skype, Goolge talk, ...);
- sotsiaalne võrgustik (hi5, orkut, facebook, myspace.com, ...);
- mikroblogid (twitter, ...);
- jt
Sotsiaalselt on võimalik suhelda mitmel tasandil:
- Üks - ühele, nt. e-maili ja sõnumside/jututuba kasutades.
- üks - mitmele, nt. sõnumside ja jututoad, sotsiaalsed võrgustikud, jagatud järjehoidjad ja sisuvahendajad.
- Mitu - mitmele, nt. Wiki, reaalajas koostöökeskkonnad, foorumid.
Alljärgnev Tabel 1 näitab, mis vahenditega on võimalik sotsiaalselt suhelda, jälgides infovahetuse ulatust.
 |
| Tabel 1 Sotsiaalse tarkvara võimalused |
Õpilaste hulgas on erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite kasutamine populaarsust kogunud, mis muudab keskkondade külastamise igapäevaseks. Õpetajad (eriti vanem keneratsioon) samuti liiguvad samas suunas, kuid nemad rohkem filtreerivad: mis keskkond võtta kasutusele ja milline mitte. Nii mõnigi kord on tulnud ette, mil vaja õpetajat suunata mõninga keskkonna suunas. Üli lihtne on õpetajatel, kes on uudis- ja õpihimulikud. Neil on vajadus uute teadmiste ja oskuste järele ning leiavad ka rakendust omandatud võimaluste üle.
Olen Taimi ütlusega nõus, et palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Blogi postitusi süstematiseeritakse kronoloogilises järjekorras ja/või märksõnade abil. Ise olen rohkem bloggeri kasutaja ning mulle meeldib selle keskkonna lihtsus ning paljude võimaluste rakendamine. Vajadusel on võimalik bloggerit privaatseks kasutamiseks teha ja ka jagada meili aadressiga mõningate isikutega.
Õppetöös olen kasutanud ajaveebi valmistumiseks arvuti olümpiaadiks. Nimelt mina tegin postitusi ja õpilased hiljem tegid testi antud materjali põhjal. Testid koostasin GoogleDocs Form´ga.
Samuti on jäädvustatud õppetööd klassi ajaveebides. Jäädvustused on rohkem nt õppekäigud (rohkem klassiüritused) kui ka arvutiklassis valminud tööd (tänavu aasta 3a klass).
Youtube kui sisuvahenduse keskkonda olen rakendanud arvutigraafika aines. Juhendit vaadates saavad nii mõndagi uut teada ja järgi katsetada, nt programm Google SkechUp. Antud aine on 9 klassil ning lõputeemaks on olnud koolimaja makett. Parimat töötulemust võimalik vaadata, vajutades tekstile :) (5 viimast pilti).
Võrgustike loonud ei ole. Facebooki konto on mul olemas, kuid mingil määral enda sõbralisti õpilasi ei haara.
Jagatuid järjehoidjaga olen õpilastele edastanud õppetöös kasutatavaid veebiviiteid (Netvibes, mille leht praegu privaatne). Täpsemalt Delicious´i olen omal ajal katsetanud, kuid see jäigi sinna paika ning ununenud.
Veebipõhised dokumendid (GoogleDocs) on õppeprotsessis, mille kasutamist suunan ka õpetajatele. Hea võimalus kasutada väiksemate grupitööde läbi viimiseks või mahukamate tööde ühiselt läbi vaatamiseks.
Suhtlusvahenditena kasutan nii Skype kui ka msn´i. Jällegi õpilaste kontaktid puuduvad minu kontaktide nimekirjast. Võibolla põhjendusega, et jätta endale rohkem vaba aega. Alati on suhtlusvahendiks olemas ka e-mail, mille aadress on avalikult üleval kooli kodulehel.
Gary Hayes´i poolt kasutusele võetud sotsiaalse meedia loendur. Aeg, mis oled veetnud siin lehel, näitab mitu meeldimist ja kommentaari on lisatud Facebooki, plogipostitust on avalikustatud, YouTubes videosid vaadatud jne jne.
(Personalizemedia, 2009)
Kasutatud materjalid:
- Fresh networks. (31.05.2011). The social media landscape in 2011 – infographic. Loetud aadressil: http://www.freshnetworks.com/blog/2011/05/the-social-media-landscape-in-2011-infographic/
- Personalizemedia. (24.09.2009). Garys Social Media Count. Loetud aadressil: http://www.personalizemedia.com/garys-social-media-count
- Politsei- ja piirivalveamet. (28.10.2012). Sotsiaalne meedia: Mis on sotsiaalne meedia? Loetud aadressil: http://www.politsei.ee/et/pressile/sotsiaalne-meedia.dot
- Sillaots,PT., Tammets, P. & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
- Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
