Neljandas teemas on ülevaade õpikeskkondadega seotud standardid, tehnoloogiatest ning nendel põhinevad tarkvararakendustest. Teemaga tutvumiseks tuli läbi lugeda lugemismaterjal ja seal viidatud linkidega.
E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse muutuvad kasutajate jaoks oluliseks mitmed tänapäevased veebitehnoloogiad:
- uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
- vookogud
- folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
- ühisjärjehoidjad
- mikroblogid
- vidinad ja vistutamine
- ühekordne sisselogimine ja OpenID
( Põldoja, 2012)
Lähemalt uurimiseks olen võtnud vookogu Googel Reader ja Netvibes, ühisjärjehoidja Delicious, mikroblogimise keskkond Twitter ja konverentskõne tegemiseks Skype.
Google Reader kuulub voogude (RSS) kogujate hulka. Selle asemel, et käia läbi erinevate ajaveebide aadressid, piisab vaid kasutada ajaveebide voogu Sorteerib automaatselt lugemata ja loetud artiklid. Niipea kui ajaveebis artikkel avaldatakse, toimub uuendus ka Google Readeris. Artiklid on võimalik grupeerida erinevatesse kaustadesse. Piltlikult on võimalik tutvuda Google Readeriga joonisel 1.
 |
| Joonis1. Google Reader. |
Isikliku Google Readeri kasutamiseks tuleb esmalt sisse logida. Registreerimine ja antud keskkonna kasutamine on tasuta.
Google Readeri voogu saab ajaveebi infot jooksma panna ajaveebi aadressit (URL) sisestades Subscribe´i.
Google Reader laeb alla uued artiklid järjestuses nagu nad on avalikustatud (Publish) ajaveebis endas. Klikates pealkirjale, viib kõigepealt artiklit lugema ja kui uuesti vajutada pealkirjale, viib edasi ajaveebi artiklit lugema.
Iga kord kui klikkad artiklil, märgitakse antud artikkel loetuks. Olles kursis avaldatud artiklitega, võid märkida kõik artiklid loetuks. Järgmisel korral loetud artikkel ei tooda esile. Lugemata artiklid on esile tõstetud. Artikleid saab märkida loetuks valikutega: vanemad kui päev, vanemad kui nädal ja vanemad kui 2 nädalat.
Artikli lõpus on mõningad võimalused toimetamiseks: märkida tähega (add star), avalikustada ja jagada Google+ kontol, saata antud artikkel e-mailile, lisada märksõnu (tag). Lisades uusi märksõnu, tekitab ajaveebide märkimiste loetellu kataloogid (Folder). Kataloogide ja ajaveebi nimetust enda voos on võimalik enda äratundmise nimetuse järgi ümber nimetada.
Iga kord kui klikkad artiklil, märgitakse antud artikkel loetuks. Olles kursis avaldatud artiklitega, võid märkida kõik artiklid loetuks. Järgmisel korral loetud artikkel ei tooda esile. Lugemata artiklid on esile tõstetud. Artikleid saab märkida loetuks valikutega: vanemad kui päev, vanemad kui nädal ja vanemad kui 2 nädalat.
Artikli lõpus on mõningad võimalused toimetamiseks: märkida tähega (add star), avalikustada ja jagada Google+ kontol, saata antud artikkel e-mailile, lisada märksõnu (tag). Lisades uusi märksõnu, tekitab ajaveebide märkimiste loetellu kataloogid (Folder). Kataloogide ja ajaveebi nimetust enda voos on võimalik enda äratundmise nimetuse järgi ümber nimetada.
Tähe märkimisel (add star) grupeerid artiklid nö tähtsamate artiklite gruppi. Hiljem mitmete erinevate ajaveebide artiklid, mis on märgistatud tähega, annab võimaluse välja võtta käsklusega tähega artiklid (Starred items). Juhul kui enam pole vaja neid artikleid märgistada, saab eemaldada tähele vajutades ning võetakse automaatselt maha tähega artiklite loetelust.
Netvibes on samuti erinevate ajaveebide voogude kogum. Tasuta registreerimine ja kasutamine. Antud keskkond on graafiliselt väheke erinev kui Google Reader. Kui Google Readeris sai erinevad ajaveebid grupeerida kaustadesse siis Netvibes grupeeritakse erinevatele lehtedele (sakid). Lisaks ajaveebide artiklite jälgimisele on võimalus jälgida ka ajaveebi kommentaare. Piltlikult on võimalik tutvuda Netvibes´ga joonisel 2.
Artikleid lugedes märgistab antud keskkond automaatselt artiklit loetuks nagu Google Reader. Lisaks on võimalik valida, kas kõik artiklid on loetud või lugemata. Samuti on võimalik väljuda antud keskkonnast - klikkides artikli pealkirjale, suunab edasi ajaveebi.
 |
| Joonis2. Netvibes |
Kodulehed, mida ei ole võimalik jälgida, võimalik lisada vidinaga (widget) nagu Webnote. Tuletab meelde kui märkmelehte. Antud märkmelehele lisades kodulehe aadressi, saab siseneda antud lehele.
Olen kasutandu Netvibes´i kui järjehoidjat sama vidina Webpage. Sisestades pealkirja ja lisades aadressi, salvestab Netvibes sisestatud andmed. Peale klikkides avaneb vastav koduleht.
Olen kasutandu Netvibes´i kui järjehoidjat sama vidina Webpage. Sisestades pealkirja ja lisades aadressi, salvestab Netvibes sisestatud andmed. Peale klikkides avaneb vastav koduleht.
Mis mulle veel meeldib, Netvibes´s on võimalik luua erinevaid "kogumike" lauda (Dashboard) ja valida, kas avalikustada või jätta privaatseks. Isiklik järjehoidjate leht on avalik ja kuruse erinevate ainete ajaveebide vookogud on privaatsed.
Kuna Netvibes´i on laialdase kasutus võimalustega, olen jäänud kasutama antud keskkonda.
Delicious on üks ühisjärjehoidjate (social bookmarking sites) haldaja, kus võimalik hoida ja jagada enda jäädvustatud veebilehed (privaatseks kasutuseks ja ka avalikustada). Piltlikult on võimalik tutvuda Delicious´ga joonisel 3.
 |
| Joonis 3. Delicious |
Erinevate veebilehtede salvestamiseks tuleb ennekõike keskkonda sisse logida. Logimisvõimalus on kasutajatunnuse ja parooliga.
Keskkond on lihtne: lisad lingi (add link), sisestad pealkirja ja kirjelduse, vajadusel eemaldad pisipildi lisamise, märksõna (tag) lisamine ja salvestamine.
Lemmikuid veebilehti on võimalik grupeerida märksõnade järgi. Ei leidnud võimalust grupeerimiseks nt. kataloogide tegemist.
Avalik järjehoidjate aadrerss: http://www.delicious.com/ + kasutajanimi
Nagu juba mainisin, et keskkond on lihtne. Samas ka mugav veebis ühisjärjehoidjat kasutada. Interneti ligipääsu korral pääsed ligi erinevatest arvutitest.
Siiani on nö järjehoidja töövahendina kasutuses olnud Netvibes, kuid lihtsuse ja kiiruse võimalustele võib kasutatud keskkonna suhtes ümber mõelda.
Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (Vikipeedia, 02.10.2012).
Ise pole põhimõtteliselt Twitteri kasutajaks hakanud kuna ei ole leidnud eesmärki.
Skype on arvutisse installeeritav programm, mille kaudu on võimalik suhelda kontaktilistis olevate isikutega. Skype saab kasutada ka enda telefonis ja ka vastavate parameetritega teleris. Suhtlemine on nii sõnumite kirjutamine, helistamine kui ka videokõne.
Lisaks personaalsele vestlusele on võimalik moodustada kontaktidest grupp. Grupi siseselt on ideaalne mõtete vahetamine ja arutluste läbi viimine. Grupi helistamine on samuti võimalik.
Skype kontaktideks saavad olla kutsutud/lisatud isikud ja Facebooki sõbrad. Facebooki sõpradega suheldes salvestub tekst ka Facebooki.
Skype´l on ka tasulisi teenuseid, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada grupivideokõnesid kuni 10 isikuga ja ekraani jagamine grupiga.
Kindasti on nende keskkondade kasutusvõimalus õppetöös olemas. Vaja on vaid õiget hetke ja ideed, et kasutus oleks otstarbekas.
Kasutatud kirjandus:
- Põldoja, H (2012). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil: http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
- Vikipeedia (19.09.2012). RSS. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Rss
- Vikipeedia (02.10 2012) Twitter. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Twitter
Twitterit pole minagi kasutanud, kuigi võimalusi õppetöös rakendamiseks on küll: 140-tähemärgilise lühijutu või loetud tekstist kokkuvõtte kirjutamine; järjejutu kirjutamine: õpetaja kirjutab esimese lause, õpilane lisab järgmise lause, järgmine õpilane kolmanda lause jne kuni tekib ühisloomena üks pikk jutt, ning sellesse tegevusse võib kaasata lausa mitme klassi õpilased; samuti saab säutsudes mõnda teemat või probleemi arutada; kasulikke linke jagada jpm. Ühesõnaga, rakendusi õppetöös Twitteril on, aga loetud tegevusi saab kenasti läbi viia teistegi sotsiaalse meedia vahendite abil.
ReplyDeleteKristi, sul hea näide toodud. Antud järjejutu tegevus on mul eTwinningus proovitud läbi teha ja töö tegevuss toimus eTwinningu enda siseses keskkonnas. Samahästi võib luua ka kergemate veebilehtedega (weebly, yola, sauropol jne) või blogimisega.
DeleteThis comment has been removed by the author.
DeleteTwitteri kõige olulisem funktionaalsus e-kursuste (ja ükskõik millise muu inimesi ühendava teema või sündmuse puhul) on hashtagid. Kui kõik teist kasutaks näiteks #ht12 hashtagi, siis oleks see praktiliselt reaalajas toimiv suhtluskanal, mille pealt on omakorda võimalik automaatselt mitut liiki muud sisu genereerida (näiteks igapäevane paper.li ajaleht).
ReplyDeleteKas Google+ võib sama töö ära teha? Googeldades Twitteri alternatiivseid vahendeid, pakuti Google+ keskkonda. Ise veel erilisi katsetusi pole teinud aga kui vastus on positiivne siis Google+´s oleks mugavam võimalust ära kasutada kuna nagunii Google konto (gmaili) kasutaja olles.
DeleteMa arvan, et Google+ ja Twitter on ikkagi väga erinevad vahendid.
DeleteEsimeseks Twitteri plussiks on lihtsus. Google+ sisaldab hulka erinevaid sotsiaalvõrgustike funktsionaalsusi, millest lühisõnumid on ainult üheks. Google+ keskkonnas on võimalik (ja sageli vajalik) väga paindlikult ligipääsuõigusi reguleerida, Twitteri puhul on säutsud lihtsalt avalikud või privaatsed. Twitteri jaoks on olemas terve rida klientprogramme, mis võimaldavad arvutist või mobiilseadmest hetkega oma säutsu postitada ilma, et oleks vaja kusagile veebilehele minna või sisse logida. Kõik see muudab Twitteri ühe konkreetse funtsionaalsuse (140 sümbolised lühisõnumid) jaoks lihtsamaks ja kiiremaks vahendiks.
Teiseks Twitteri plussiks on märksõnad, mida põhjal oskab infot koondada ja esitada hulk erinevaid rakendusi. Google+ puhul on ka märksõnad olemas, kuid pole tekkinud Twitteriga võrreldavat lisarakenduste ökosüsteemi.
Nii on konverentsidel, rahvusvahelistel e-kursustel ja muudel sarnastel juhtudel tavaliseks suhtluskanaliks märksõnadega varustatud Twitteri säutsud. Märksõna võimaldab suhtluskanalit jälgida ilma, et peaks konkreetseid inimesi enda kontaktideks lisama.
(eelmine kommentaar, mille kustutasin, läks vale kommentaari järele)
Leidin Sinu NetVibes järjehoidjate seast huvitavaid vahendeid. Kui vaid aega oleks katsetamiseks!
ReplyDeleteTwitterit ei ole mina ka õppetöös otseselt kasutanud. Paaril konverentsil olen selle kaudu küsimusi esitanud. Selleks oli see vahend päris hea. Laua taga oli 5 inimest rääkimas ja küsimused neile ilmusid seinale Twitteri abil, nad vastasid siis, kui jõudsid. Enamustele ei jõudnud! :-)
Otsides Chrome´i veebipoes Google erinevaid vahendeid, leisin Screen capture (by Google). Ekraanipildi tegemine õnnestus kiiresti ja lihtsalt. Mis on nüüd erinevus? Võimalik jagada Picasa web´i, Facebooki, Sina mikroblogisse ja Imgur.
ReplyDeleteJust jäi silma mikroblogi Sina. Lähemalt uuridest sain teada, et antud mikroblogi on kasutusel Hiinas ning üpriski populaarne. Mainitud, et keskkonna eesmärk on sama nagu Twitter ja ka Facebookil.
Sina mikroblogi info: http://en.wikipedia.org/wiki/Sina_Weibo
Olen sinu mõttega 100% nõus, et nende keskkondade kasutusvõimalus õppetöös olemas. Vaja on vaid õiget hetke ja ideed, et kasutus oleks otstarbekas.
ReplyDeleteMinu arvates ongi kõige suurem puudus ideedest mitte tehnoloogiast.
Küll tulevad ka need head ideed kui õige seltskond on koos :D
Delete