1. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud
Virtuaalselt aga laienevad meile vaated nö suletud ja avatud keskkondadele. Enamjaolt on suletud keskkonnad juba valmis "ehitatud" süsteemiga, kus õpetajal ja õppijal puuduvad antud keskkonda mugavamaks ja atraktviisemaks muutmist. Näitena võib ära mainida praegu enim koolides kasutatav õpihaldussüsteem eKool, mis võimaldab õpetajal sisestada tunnikirjeldust, lisada õppematerjale (kindla faililaiendiga), anda õpilase töödele otsest tagasisidet ning pidada vestlusi kolleegide, õpilaste ja lastevanematega.
Antud keskkonnas on kasutus võimalused ette programmeeritud "kolmandate" isikute poolt ning koolidele eri tellimuste täitmist ei tehta, olgu siis suur või väike kool. Ainus erand on see, et väikekoolid tasuvad kuumaksu vähem.
eKooli eelis on see, et klassiõpetajaid ja juhtkonda aitab suuresti kaasa aruandluste tegemise võimalused.
Samuti sarnaneb eKoolile õpihaldussüsteem VIKO ja IVA. Kahe viimase eelis on koolil tasuta kasutamise võimalus, kuid ei ole piisavalt sisukad võrreldes eKooliga.
Üha enam on hakatud kasutama e-õppe keskkonda Moodle, mida on võimalik liigitada suletud kui ka avatud keskkonnaks. Kõik oleneb sellest, kas on antud kursus parooliga kaitstud või mitte. On ette tulnud, et enamjaolt kasutavad antud keskkonda ülikoolid ja täiskasvanute täiendõppe koolitajad.
Antud õpikeskkondade üheks miinuseks võib kindlasti pidada, et kui lõpetad või lahkud koolist siis antud materjalidele enam ligipääsu ei ole (eriti eKool). Lihtsalt õppija kustutatakse nimekirjast.
Rääkides avatud keskkondadest on võimalus valida, nii õpetajal kui ka õppijal, millises keskkonnas aine läbida. Üha enam kogub populaarsust ajaveebi pidamine. Seda ka antud kursusel kasutan enda kodutööde esitamiseks.
Ajaveeb võimaldab enda külge haakida erinevad keskkonnad: GoogleDocs, Youtube, GoogleCalendar, pildialbumid jne. Sellest järeldan, et ajaveeb on üpriski "sõbraliku käitumisega" teiste rakenduskeskkondadega ning koostöövalmis. Ainukeseks miinuseks on see, et kõik on avalik ülejäänud maailmale.
Kes rohkem tunneb arvutit ja on suuteline looma enda aine jaoks kodulehe siis antud keskkond on 50:50. Nii suletud kui ka avatud keskkond. Ise, kui kodulehe haldajana, saab määrata artiklite lugemisõigusi, failide juurdepääsu jne.
Isiklikult olen kokku puutunud kõige esimesena õpihaldussüsteemiga VIKO. Tol korral rahuldas antud keskkond minu vajadusi, kuid kasutusaeg jäi lühikeseks. Kasutusele tuli õpihaldussüsteem eKool. Viimasel ajal on keskkonda ainult uuendatud ja uuendatud ning tagajärjeks mõned muudatused ka hästi ei toimi ning see eeldab jälle parandusi. Mõneti häirib see õppetööd, kuid samas püüeldes paremuse poole siis miks mitte veel olukorda taluda.
Tiigrihüppe SA koolitajana on olnud kokkupuuteid ka IVA keskkonnaga. Antud keskkonnas sai läbi viia Tiigrihüppe SA põhikursust - Digitiiger.
Isiklikult meeldib mulle olla nö keskkonna haldaja ning seepärast ka õpikeskkonnaks olen valinud kodulehtede valmistamise. Enda isiklik koduleht, e-portfoolio, sisaldab vähe õppematerjale, kuid antud lehel on viited, milliseid kodulehti olen teinud.
Samuti meeldib ajaveebe pidada kui klassi ajaveeb. Sinna talletatakse klassi ajalugu: kus on käidud, mida tehtud, mida nähtud ja mida kuuldud ning suure mahuga pildigalerii maailm.
Üldises vaates õpikeskkonda saame valida me ise, juhul kui on huvi ning peale hakkamist uute pakkumiste vastu - kui õpetaja. Samas kui olla paindlik ja pikk "koostöö" õppijaga siis võiks arvestada ka tema võimalustega. Õppija rollis tuleb enamjaolt vaadata, mis keskkond on juba paika pandud, samas oleneb ka sellest, mis õpikaskkonna suund on valitud!? Kas füüsiline, hübriidne või virtuaalne.
Allpool olevad joonised tegin lugemismaterjalist (Kai Pata Mart Laanpere Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat: Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega, lk 11-16) lühikokkuvõtte enda nägemuse vaates:
.jpg) |
| Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009) |
 |
| Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009) |
Kasutatud kirjandus:
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.
Oled väga hästi välja toonud õppekeskkonnad ja nende plussid ning miinused. Nii nagu ma oma blogis , nii ka siin kaldub kaalukauss avatud õpikeskkonna poole. Kuigi näiteks Tallinna Reaalkoolis on kasutusel Moodle keskkond kõigis õppeainetes. Õpetajad tundusid sellega rahul olevat. Mul õnnestus seda teada saada siis, kui käisin Tallinna reaalkoolis Moodle koolitusel. Tol hetkel oli Moodle keskkond mullegi ahvatlev ja üritan mingil määral sisse viia oma kooliski. Ilmselt on ikkagi õpetaja see, kes valib ja kujundab õppekeskkonna vastavalt sellele, kuidas tahab õpilast kaasata.
ReplyDeleteTallinna Reallakool on jah Moodle keskkonna ilusti vastu võtnud. Võin arvata, et antud koolil on IT teema pika ajalooga. Haljala koolis enne minu tulekut erilist interaktiivset õpet ei tehtud ning tasapisi olen suutnud õpetajad viia nii kaugele, et tegeleda klassi ajaveebiga ning kergemate kodulehtedega. Suur saavutus on see, et varsti igas aineklassis on lakke kinnitatud projektor, mida tundides kasutatakse ohtralt. See ka juba omamoodi õpikeskkond. Õpetaja rüperaali taga ja näitab läbi projektori erinevaid veebilehti.
ReplyDeleteMoodlet aga niipea oma kooli sisse ei vii. Kui siis katsetamine enda ainetunnis, milleks olen välja koolitatud ja suuteline läbi tegema. Ainult kätte võtmise teema :)
Ma ei ole kunagi vaadanud/mõelnud eKooli peale kui õpikeskkonnale. :-) See tundub olevat haldamise ja administreerimise vahend. Kuigi, nüüd saab sinna lisada kontrolltööde ja kodutööde korral ka faile, aga esitada eKooli kaudu koduülesandeid ikka ei saa.
ReplyDeleteMa hoiaks eKooli õpikeskkondadest lahus.
Aga oleks ju väga mõnus, kui saaks eKooli luua ka ekursusi, kus ka õppijad saavad ka oma artikleid, faile avaldada ja tagasisidet anda ja muid tegevusi teha, mis tavalises eõppe keskkonnas saab teha? Õpilased kasutajatena on ju seal juba olemas? Kas sellisel ideel on jumet või ajan jama? :-)
See oleks täitsa hea suund eKoolile. Uuendada piisavalt edasi, et saaks läbi viia ka e-kursusi. Kool omapoolset blogimist saab ju teha! Miks mitte seda suunata personaalsemaks ja anda võimalust ka õpilasele. Üks 11dikul ka siit hea idee uurimustööks. Teema on igatahes eKool.
DeleteJuhul kui peaks antud idee kunagi rakenduma siis võib arvata, et ka kuu tasu tõuseb :D ja koolid pigem valivad tasuta keskkonnad...
Ma ei ole päris nõus väitega, et eKooli võiks nimetada õpikeskkonnaks nagu Taimi seda juba ütles. Tegemist on siiski info haldamise süsteemiga. Mulle jääb arusaamatuks lause “...õpikeskkonnaks olen valinud kodulehtede valmistamise”. Kodulehtede valmistamine on protsess...kuidas seostub see õpikeskkonna mõistega? Kuidas siis ikkagi defineerida, mis on (õpi)keskkond ning mis on need olulised funktsioonid/aspektid, mis on õpikeskkonna juures olulised?
ReplyDeleteNing mind pani mõtlema, et kas tänapäeval on enam mõttekas teha selliseid valikuid.... füüsiline, hübriidne või virtuaalne? Kas ei ole üks võimalus vaadata virtuaalset osa kui kogu õpikeskkonna pikendust...
eKooli süsteemis on võimalus õpetajal üles laadida fail, mis võib olla juhend, küsimustik, test, konspekt vms.
ReplyDelete~4 aastat tagasi tutvustas Ene Lindemann (eKooli kasutajatugi) tuleviku eKooli, kus oli antud võimalus ka õpilasele oma kodutööde üleslaadimiseks. Süsteem oli üpriski lähedane IVAle. Igale (kodu)tööle sai anda hinnangu, mis kajastus antud töö failis (õpilase) kui ka päevikus. Samuti mäletan, et oli võimalus teha ka grupitöid..... ning antud võimalustest võiks eKooli liigitada õpikeskkonnaks kui see süsteem tuleviku plaanide poole liigub.
Mõned täiendused tehes saaks IVA funktsioonid kätte ja tulemusena oleks keskkont palju praktilisem.
Muidugi antud arutlus oli üles ehitatud mõtete peale. Selleks, et õpikeskonnana saaks eKooli tutvustada, tuleb antud suunda vägagi edasi arendada.
Teema kodulehed: kui kodulehel on nt iseseisva töö failid. Kas seda lehte ei saagi nimetada min. väärtusega õpikeskkonnaks?
Olen nõus, et virtuaalne on edasiminev õpikeskkond, kuid praegusel ajal on ikkagi veel nii füüsiline kui ka virutaalne ning tuleb ette ka hübriidne (neid mõtlen rohkem kui üldhariduskoolis kasutusel olevad).
eKoolis on õpilasel nüüd võimalik endale ülesandeid püstitada ja peale ülesande lõpetamist kirjeldada, kuidas ta seda tegi ja mida kasutas. Valmis ülesanded saab koguda "sahtlisse", nii kujuneb õpilase digitaalne õpimapp parimatest sooritustest. Saab ka postitada artikleid kas grupi või kooli ajaveebi, kui need õigused on antud. Õpetajal on suuremad võimalused õpilasele personaalse tagasiside andmiseks. Õpilase seisukohast on suur pluss, et kõikide ainete õppeinfo on ühe sisselogimise kaugusel. EKooli loomise eesmärk oli luua koostöövorm, mille abil aidata parimal viisil kaasa lapse arengule. (https://www.ria.ee/teejuht/eesti-it-edulood/80-protsenti-eesti-oppeasutustest-kasutab-ekooli)
ReplyDeleteKahjuks ei ole mul andmeid, kui paljud kasutavad praegu eKoolis olevaid kõiki võimalusi. Aga see võiks olla uurimistöö teema 11.klassile.
Ma suhtun e-õppekeskkonna ja e-portfoolio funktsionaalsuste eKooli lisamisse natuke skeptiliselt. Kasutajate seisukohalt on see esmapilgul kahtlemata mugav, kui üks keskkond pakub lahendust paljude õppetööga seotud tegevuste läbiviimiseks. Samas oleks kooli seisukohalt paindlikum selline lahendus, kus ei sõltutaks täielikult ühe firma platvormist ning eKooli õppeinfosüsteemi kõrval saaks kasutada erinevaid e-õppekeskkondi. Erinevad keskkonnad peaks olema vaid integreeritud mingi ühekordse sisselogimise teenusega, mis võimaldab kõikjal sama kasutajanime/parooli kasutada.
DeleteViive poolt mainitud uued võimalused, eriti õpilasepoolne ülesannete püstitamine, tunduvad päris huvitavad. Me oleme varasematel aastatel siin kursusel katsetanud Terjega sellist meetodit nagu õpilepingud -- see tähendab seda, et õppijad seavad ise omale kursuse teemade piires eesmärgid, panevad paika vahendid ja strateegiad eesmärkide saavutamiseks ning kriteeriumid oma saavutuse hindamiseks.