Õpihaldussüsteemide analüüs

Õpihaldussüsteemide  ülesanne, milleks eelnevalt soovitav läbi lugeda  Õpihaldussüsteemide teemale eestikeelne lühikonspekt.

Õpihaldussüsteem (ingl. k. Learning Management System, LMS) on kitsam mõiste, mis tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit. Tüüpiliselt pakuvad õpihaldussüsteemid järgmiseid vahendeid:

• õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
• suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed kirjad)
• õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid
• personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja)
• kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
• haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)
  
                              (Põldoja, 2012)

Lugedes materjali,  Õpihaldussüsteemide teemale eestikeelne lühikonspekt (Põldoja, 2012) ja Slaidesitlus: Õpihaldussüsteemid sissejuhatus. Õpihaldussüsteemide mõiste (Rogalevitš, 2012) jäid silma ka mõisted nagu õpikeskkonnad ja õppekeskkonnad. 


Olen arusaamisel, et õpihaldussüsteem on keskkond, kus põhiliselt toimetab administraator ehk haldaja, kes loob nii õpi- kui ka õppekeskkonnad. Õpikeskkond on õppija keskne ning õppekeskkond on õpetaja keskne. Loodan väga, et minu nö loogika on paika pidanud.

Eestis enim kasutatavad õpihaldussüsteemid on  WebCT, Moodle, IVA, ILIAS, Edutizer, VIKO, Krihvel (Põldoja, 2012).Dipplerit on nimetatud õpikeskkonnaks ja samuti ka Edufreed (Põldoja, 2012). Samas Veronika  Rogalevitš slaidesitluses (4. slaid)  on liigitatud Dippler kui õpihaldussüsteem (Rogalevitš, 2012).

Eestis enim TASUTA kasutatavad õpihaldussüsteemid:

·         Moodle

·         IVA

·         VIKO

·         ILIAS

·         Krihvel?

Õpihaldussüsteemidest olen kokku puutunud IVA, VIKO ja Moodle. Viimase aasta jooksul on tihedalt kokku puuteid olnud Moodlega, mida on saanud kasutada erinevatest vaatenurkadest, nii õppija kui ka koolitaja rollis olles.

Antud töö käigus analüüsin õpihaldussüsteemi Moodle, kuna antud süsteem on edasiminev ning rohkete võimalustega süsteem. 

POSITIIVNE
Moodle on võimalik installeerida tasuta enda  kasutuses olevasse serveri. Juhul kui see puudub, võimalik käivitada ka nt Havikeses (tasuta). Muidugi selles veebi keskkonnas on kasutusel vanem versioon ning administraatoril ei ole 100% õigusi ehk siis mõningad piirangud peal.
Moodle töötab Unix, Linux, windows kui ka Mac OS x süsteemis. 
Pidevas uuenduses ja rohkete võimalustega.

* Nii õppija kui ka õpetaja rollis on võimalik kasutada tüüpilisi omadusi:

• Ülesannete/kodutööde esitamine
• Foorum
• Failide alla ja üles laadimine
• Keskkonna sisesed kiirsõnumid, mis automaatselt saadetakse edasi postkasti (kui on lisatud e-post aadress)
• Kalender (õpetajal täitmine ja õppijal jälgimine)
• Hindamine on personaalne
• Sisselogimine kasutajanime ja parooliga või ID-kaardiga (juhul kui salasõna ununenud siis taastamine käib - sisestades kasutajatunnuse või e-posti aadressi ning postkasti saadetakse kiri, milles juba edasised juhised enda kontole ligipääsu taastamiseks)
• Seadetes täiendada profiili infot

* Õpetaja saab luua ülesandeid õppijale:

• keskkonna siseselt test laadi küsimused
• valmis faili üleslaadimine

* Õpilasel võimalik sooritada (kodu)töid üksi kui ka grupitööna. Grupikaaslased võimalik valida

* Õpetajal on kursused võimalik muuta kinniseks, kaitstes parooliga. 

* Õpetaja saab koostada ise õppijate nimekirja. Õppijal on võimalus ise registreeruda kursusele, juhul kui on antud vastavad võimaluse.

* Õppijal võimalik jälgida väliseid veebipäevikuid, eelnevalt neid registreerides. 

* Õppija ja õpetaja ei pea viibima klassiruumis.

* Õppijal moodustub e-portfoolio

* Logides Moodlesse, on kokku koondatud registreerutud kursused. 

NEGATIIVNE
* Õppijal muutumatu keskkond (nii nagu disainitud, sedasi ka õppijal välja näeb)
* Nii mitmedki õpetajad võivad kursuste loomisel sattuda raskustesse. Kasutajatugi on vägagi soovitav.
* Ei kasutata Moodle võimalusi 100%liselt. Moodle on laia võimalustega ning igal kursusel ei pruugigi kõik võimalusi vaja minna
* Ligipääs interneti olemasolul
* Nõuab aruvti olemasolu


Tim Klapdor on enda ülikoolis kasutatava LMS* (Sakai) pooldaja, kuid pole selle suur kasutaja olnud. Tema arvates on vaja eelnevalt maha istuda ja arutada, kas nende ülikoolis oleks vaja praegus LMS välja vahetada? Ja kui vahetada, kas on see mõtekas? (Klapdor, 2012)

Õpihaldussüsteeme on palju ja erinevate võimalustega. Põhi tööülesanne on neil sama, kuid lisafunktsioonid - kellel rohkem ja kellel vähem. 

Juhul kui tuleb valida enda kooli LMS , peaks tõepoolest maha istuma ning arutama, mis on koolile kõige kasulikum ja vajalikum. 

Kui võtta LMS, mis on min. funktsioonidega, võib juhtuda, et peagi on vaja süsteemi täiendust. 

Juhul kui aga võtta max. funktsioonidega LMS, milles ei kasuta 100% kõiki võimalusi siis tasub vaadelda, kas on ikka õige süsteem võetud. Samas sellel võimalusel jääks koolil võimalus mõelda, kuidas ülejäänud funktsioone saaks otstarbekalt kasutada.

Kõige ideaalsema oleks LMS, kus saaks vajadusel väljaspoolt süsteemi LMS´ile erinevaid keskkondi külge haakida ning disainida nö omapäraselt mugavaks.

* LMS ehk õpihaldussüsteem

Kasutatud materjalid:

1. Põldoja, Hans. 2012.Õpihaldussüsteemid. http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/ [26.09 2012]
2. Rogalevitš, Veronika. 2012. Slaidesitlus: Õpihaldussüsteemid sissejuhatus. Õpihaldussüsteemide mõiste  [26.09 2012] http://www.slideshare.net/VeronikaRogalevich/pihaldusssteemid-1-osa?ref=http://opihaldussysteemid.blogspot.com/
3. Wikipedia. 2012. Moodle http://en.wikipedia.org/wiki/Moodle [26.092012]
4. Klapdor, Tim. 2012. Sit down, we need to talk about the LMS http://timklapdor.wordpress.com/2012/09/10/sit-down-we-eed-to-talk-about-the-lms/ [28.09 2012]

Mis on õpikeskkond?

1. kodutöö kursusel Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

Ülesande link http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/09/06/mis-on-opikeskkond/

Õpikeskkond võib olla reaalselt eksisteeriv, virtuaalne ning samas ka mõlema "kompott".

Reaalselt on õpikeskkonnaks harjutud mõtlema klassiruumi, kuid õpikeskkond esineb ka lasteaias, kodus, tööl. Oleneb sellest, kus parasjagu õpingud toimuvad.

Virtuaalselt aga laienevad meile vaated nö suletud ja avatud keskkondadele. Enamjaolt on suletud keskkonnad juba valmis "ehitatud" süsteemiga, kus õpetajal ja õppijal puuduvad antud keskkonda mugavamaks ja atraktviisemaks muutmist. Näitena võib ära mainida praegu enim koolides kasutatav õpihaldussüsteem eKool, mis võimaldab õpetajal sisestada tunnikirjeldust, lisada õppematerjale (kindla faililaiendiga), anda õpilase töödele otsest tagasisidet ning pidada vestlusi kolleegide, õpilaste ja lastevanematega.

Antud keskkonnas on kasutus võimalused ette programmeeritud "kolmandate" isikute poolt ning koolidele eri tellimuste täitmist ei tehta, olgu siis suur või väike kool. Ainus erand on see, et väikekoolid tasuvad kuumaksu vähem.

eKooli eelis on see, et klassiõpetajaid ja juhtkonda aitab suuresti kaasa aruandluste tegemise võimalused.

Samuti sarnaneb eKoolile õpihaldussüsteem VIKO ja IVA. Kahe viimase eelis on koolil tasuta kasutamise võimalus, kuid ei ole piisavalt sisukad võrreldes eKooliga.

Üha enam on hakatud kasutama e-õppe keskkonda Moodle, mida on võimalik liigitada suletud kui ka avatud keskkonnaks. Kõik oleneb sellest, kas on antud kursus parooliga kaitstud või mitte. On ette tulnud, et enamjaolt kasutavad antud keskkonda ülikoolid ja täiskasvanute täiendõppe koolitajad.

Antud õpikeskkondade üheks miinuseks võib kindlasti pidada, et kui lõpetad või lahkud koolist siis antud materjalidele enam ligipääsu ei ole (eriti eKool). Lihtsalt õppija kustutatakse nimekirjast.

Rääkides avatud keskkondadest on võimalus valida, nii õpetajal kui ka õppijal, millises keskkonnas aine läbida. Üha enam kogub populaarsust ajaveebi pidamine. Seda ka antud kursusel kasutan enda kodutööde esitamiseks.

Ajaveeb võimaldab enda külge haakida erinevad keskkonnad: GoogleDocs, Youtube, GoogleCalendar, pildialbumid jne. Sellest järeldan, et ajaveeb on üpriski "sõbraliku käitumisega" teiste rakenduskeskkondadega ning koostöövalmis. Ainukeseks miinuseks on see, et kõik on avalik ülejäänud maailmale.

Kes rohkem tunneb arvutit ja on suuteline looma enda aine jaoks kodulehe siis antud keskkond on 50:50. Nii suletud kui ka avatud keskkond. Ise, kui kodulehe haldajana, saab määrata artiklite lugemisõigusi, failide juurdepääsu jne.

Isiklikult olen kokku puutunud kõige esimesena õpihaldussüsteemiga VIKO. Tol korral rahuldas antud keskkond minu vajadusi, kuid kasutusaeg jäi lühikeseks. Kasutusele tuli õpihaldussüsteem eKool. Viimasel ajal on keskkonda ainult uuendatud ja uuendatud ning tagajärjeks mõned muudatused ka hästi ei toimi ning see eeldab jälle parandusi. Mõneti häirib see õppetööd, kuid samas püüeldes paremuse poole siis miks mitte veel olukorda taluda.

Tiigrihüppe SA koolitajana on olnud kokkupuuteid ka IVA keskkonnaga. Antud keskkonnas sai läbi viia Tiigrihüppe SA põhikursust - Digitiiger.

Isiklikult meeldib mulle olla nö keskkonna haldaja ning seepärast ka õpikeskkonnaks olen valinud kodulehtede valmistamise. Enda isiklik koduleht, e-portfoolio, sisaldab vähe õppematerjale, kuid antud lehel on viited, milliseid kodulehti olen teinud.

Samuti meeldib ajaveebe pidada kui klassi ajaveeb. Sinna talletatakse klassi ajalugu: kus on käidud, mida tehtud, mida nähtud ja mida kuuldud ning suure mahuga pildigalerii maailm.

Üldises vaates õpikeskkonda saame valida me ise, juhul kui on huvi ning peale hakkamist uute pakkumiste vastu - kui õpetaja. Samas kui olla paindlik ja pikk "koostöö" õppijaga siis võiks arvestada ka tema võimalustega. Õppija rollis tuleb enamjaolt vaadata, mis keskkond on juba paika pandud, samas oleneb ka sellest, mis õpikaskkonna suund on valitud!? Kas füüsiline, hübriidne või virtuaalne.

Allpool olevad joonised tegin lugemismaterjalist (Kai Pata  Mart Laanpere Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat: Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega, lk 11-16) lühikokkuvõtte enda nägemuse vaates:

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009)

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009)

Kasutatud kirjandus:
Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata & M. Laanpere (toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat (lk. 11-14). Tallinn: TLÜ Informaatika Instituut.

Sissejuhatus

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud from Hans Põldoja