3. KONTAKTTUND 15.12.2012

Meie aine õppejõudude poolt oli plaanis viimasel kontaktpäeval, et …
…naudiksime jõulueelset meeleolu
…vaataksime grupitööna tehtud videoid
…teeks kokkuvõtte kursusest


Tubli ettevalmistus 3. kontakttunniks. Kõigil kursusekaaslastel oli kaasa võetud mõni snäkk, mis maitses isuäratavalt. Väike jäädvustus ettevalmistus töödest.

Helle toimetamas kodus tehtud lavaširullidega	Maitvad lavaširullid olid. Said otsa ja jäi puudugi :D
Virgo ja Elo uurimas, et miskit on veel puud!	.... ja selle puuduva asja leiab toidupoe kilekotist :)
Töötuhinas ka väike jäädvustus :)	Tublid viineripiruka tükeldajad

Lauake kata end suupistete ja jookidega :)

Ja ametlikult algas meie aine viimane kontakttund. Väheke kodutööde ülevaade ja programmide tutvustus.

Väike arutlus

Tähelepanelikult kuulamine :)

Katsetamised, katsetamised, katsetamised või Facebook???

Viimaseks kontakttunniks: grupitööna valminud õpikeskkonna teemaga seotud lühivideo koostamine ning selle tutvustamine kontaktpäeval. Video pikkus max 3 minutit. Videod lingitud pildi all oleva pildi allkirjaga.

Meelise, Pireti ja Helle video	Viive, Taimi ja Marise video
Elo, Kristi ja Kaire video	Katriini, Katrini ja Virgo video
Anželina ja Dmitri video	Ruthi video
Mihhaili video

Isiklikust kogemusest võin öelda, et videode vaatamine oli huvitav ja kohati sai ka nalja. Kõige huvitavam oli see, et ükski töö ei matkinud teist. Iga töö oli originaalse lähenemisega :)

Süvenenud vaatajad :)

TULI JÄÄDVUSTADA KA VÕRRATU VAADE, MIDA IGAPÄEV EI NÄE!

 Videod vaadatud, aine läbitud ja kõhud täis söödud. Jätkus väike ekskursioon Astra hoones. Meelde jäid ainult kõrgused, kõrgused, kõrgused...

Kokkuvõttes täitsime päeva eesmärgi:

…nautisime jõulueelset meeleolu
…vaatasime grupitööna tehtud videoid
…tehti kokkuvõtte kursusest

Jätkuvaid lumiseid päevi ja JÕULUDE ning AASTAVAHETUSE ootust kui just enne järjekordne "MAAILMALÕPP" kätte ei jõua :)

  

Lühivideo õpikeskkondadest :)

Grupitööna valminud õpikeskkonna teemaga seotud lühivideo. 

Grupitöö on teostatud Taimi, Viive ja minuga (Maris).

e-portfoolio ja pädevused

7. kodutöö ülesanne.


E-portfoolio on personaalse õpikeskkonnana kasutatav veebipõhine keskkond, mis võimaldab kasutajal pädevusstandardiga seotuna esitleda enda õppimist või ametialast arengut tõendavaid materjale (refleksioonid, dokumendid, tunnistused jms). E-portfoolio võimaldab läheneda õppimisele õppijakesksemalt, kus õppur ise organiseerib oma tegevusi, muuta õpitegevused paindlikumaks, rõhutab elukestvat õpet, lisaks toetab e-portfoolio kasutamine pädevusepõhist hindamist. Tulevikku vaadates võib hinnata, et e-portfooliost saab uut tüüpi dünaamiline CV, kuhu on salvestatud kogu elutöö, millest luuakse erinevates formaatides vaateid esitamiseks kas sõpradele ja perekonnale, koolile, tööandjale, tööintervjuul või sisseastusmiseksamitel. E-portfooliosse salvestatud andmed on muudetavad ning neid saab hõlpsalt värskendada vastavalt vajadusele (Laanpere, M., Tammets, K., 2009, 37)


Oma e-portfoolio pidin tegema jaanuariks 2010 kui kandideerisin Tiigrihüppe SA koolitajaks. Oli antud kindlad nõuded, mis e-portfoolios ka  kajastuvad. Vähel haaval olen täiendanud ning sügisest väheke soiku jäänud. Samas oma TLÜ magistriõpingute blogide nimekirja linkinud e-portfooliosse. Nii, et minu praeguseid enesetäiendamisi ning nö. arengut on mingil määral näha ka õpingute blogides.

Enda e-portfoolio olen koostanud sisuhaldussüsteemiga Joomla. Valikuks osutus tegevuse vabadus ja omaloomingulisus. Nii mitmetel e-portfooliote tarkvaradel on kindlad tegevused, mida saab rakendada. Joomlaga takistusi ei teki kui siis ainult oskustega, kuid siis on jälle kursusekaaslane Taimi, kellega arutada ja katsetada.  :)

Üldiselt olen enda e-portfooliot kasutanud mitmel rindel: Tiigrihüppe koolitajana (läbi viidud koolitused ja reflektsioon), koolis töötajana (algus aegadel sai mõned teemad ja ülesanded postitatud) ja põhinedes CV´le (minust endast). Mulle tundub, et see viimane teema on kõige sisukam. Sisaldab töökogemust, haridusteed, täiendkoolitusi, pädevusi (TH SA koolitaja pädevused ja Üldhariduskoolide õpetajate haridustehnoloogilised pädevused), erinevates projektides osalemine, esinemised ja publikatsioonid, hobid (kodulehed, fotod, käsitöö jt), minu järjehoidjad (netvibes) ja pildigalerii. E-porfoolio blogis kajastan õpilastöid, mis on valminud koostöös arvutiõpetusega.

Mida annaks paremaks muuta?
Seda veel pole välja mõelnud, kuid Taimi postitust lugedes tekkis samuti mõte, et miks pole veel teiste TH koolitajate e-portfooliosid sidunud enda e-portfoolioga. Juhul kui tekib situatsioon, kus keegi ei taha avalikult enda e-portfooliot teistega jagada siis alati saab lehe nö parooli alla panna ning sisse logides saab näha vajaminevaid aadresse :)

Kasutatud materjalid:

Laanpere, M., Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Õpivõrgustikud

6. kodutöö ülesanne

Minu jaoks tähendab võrgustik kui kogukonda, kus on tähtis omavaheline koostöö. Kogukond on grupp inimesi, keda ühendavad ühised huvid, tegemised, eesmärgid ja ka probleemid. Koostöö omakorda aitab lahendada, nt probleeme, arendada ideid, jagada teadmisi/juhendeid jne. Samas kui võrgustikus jagatakse õpetusi ja näpunäiteid, saaks edaspidi nimetada õpivõrgustikuks. Tegutsevat kogukonda saaks nimetada ka praktiliseks kogukonnaks. Lisades juurde virtuaalsuse - suunduksin jälle algusesse ehk võrgustikku. Võrgustiku suhtluskanaliteks: e-list, skype, foorum, Facebook jm suhtluskanalid + reaalselt kokkusaamised.

Antud seletuse proovisin märkida mõttekaardile (Joonis 1), mis koostatud WiseMapping keskkonnas.

 

Joonis 1. Õpivõrgustiku lahkamine

Erinevate võrgustikega olen kokku puutunud ning nii mõndasidki võib nimetada ka õpivõrgustikeks. 

100% õpivõrgustikud on loodud Koolielu portaalis, täpsemini kuuludes erinevate kursuste kogukondadesse. Antud kursuste kogukondades on materjalid (prinditavad ja videojuhendid), mida võimalik kasutada, vastavalt vajadusele.

Õpivõrgustikuks võib lugeda ka, nt e-Kooli adminnide gruppi, kes suhtlevad e-kirja teedpidi ning enamjaolt teemadeks küsimused ning vastused, kui juhendid administreerimiseks.

Samuti ei saa mainimata jätta ka Tiigrihüppe koolitajate võrgustikku, millest on põhjalikumalt kirjutanud Taimi ja maininud ka Viive. Arvan, et sellest tuleb juttu ka Piretil :)

Lisaks on Tiigrihüppe SA´l  ka erinevad projektid (TeadusTiiger, TehnoTiiger, TikiTiiger, Tiigrirobot), kus suhtlus on põhiliselt e-kirja teedpidi, kuid vähemalt kord aastas - suvel on ka paari päevalised koolituspäevad.


Kindlasti tuleb mainida ka magistri õppe raames meie kursuse Skype gruppi, kus saab suhelda ööpäevaringselt. Tekkides arusaamatusi või küsimusi siis suheldes kurusekaaslastega need eelpool mainitud teemad saavad selgust :) Google grupi list toetab samuti omavahist suhtlemist ja teadete edasi andmist.

Antud võrgustikud on siiani olnud väga toetavad, informatiivsed ja tegusad. Mõni võrgustik tegusam kui teine. Kuuludes võrgrustikku ja jälgides + postitades ka enda mõtteid ning oskusi, mõjutab see vägagi enesearengut. Juhtub nii mõnigi kord kui juttu tuleb teema, mida veel ei ole uurinudki:)

Võrgustiku eksisteerimiseks kasutatavad tehnoloogilised vahendid minu nägemuses võiksid olla alloleval Joonisel 2.

 
Joonis 2. Võrgustikus eksisteerimiseks ja arenemiseks vajalikud tehnoloogilised vahendi

Olen Taimi väitega nõus, et  võrgustikuna eksisteerida ja areneda on vaja: õpihimu, koostöövalmidust, julgust, teineteisemõistmist, usaldust, kokkulepetest kinnipidamist, loomingulisust, jt. Tehnoloogia poole pealt on meil vaja arvutit või tahvelarvutit või vähemalt nutitelefoni, millega kasutada ühistöövahendeid ja suhtlusvahendeid.

2. KONTAKTTUND 18.11.2012

Kontaktpäev ii from terje1

Personaalsed õpikeskkonnad

5. kodutöö ülesanne

Personaalsed õpikeskkonnad (inglise keeles personal learning environments - PLE) on termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Personaalsete õpikeskkondade all ei mõelda uusi tarkvara lahendusi vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega. Lisaks erinevate sotsiaalsete aplikatsioonide (rakendused, programmid) kombineeritud maastikule, mis võimaldab agregeerida erinevaid rakendusi, kuuluvad personaalsesse õpikeskkonda tavaliselt veel erinevad võrgustikud, suhted ning muu materiaalne ja mittemateriaalne reaalsest elust. Sotsiaalse tarkvara rakendused on sellises keskkonnas „kergelt“ ühendatud, mis ei tähenda tehnilist seotust vaid pigem inimestevahelisi dünaamiliselt muutuvaid ühendusi ja seoseid (Personaalsed õpikeskkonnad).

Personaalse õpikeskkonna definitsioon on hetkel veel üheselt hoomamatu. Üldtuntud definitsioon on järgmine: personaalne õpikeskkond on keskkond õppija enda loodud abivahenditest, et agregeerida, omada juurdepääsu ning manipuleerida digitaalsete artefaktidega jätkuvas õppeprotsessis. Hoolimata veel mitte päris selgelt välja kujunenud kontseptsioonist saab välja tuua järgmised aspektid:
- õppija poolt kontrollitavad;
- sisaldavad digitaalseid ressursse ja viiteid, mis ei ole ainult staatilised vaid ka dünaamilised (foorumid, ajaveebide vestlus);
- peamine eesmärk on tuua kõik artefaktid ja ressursid, mis õppimisel vajalikud ja huvipakkuvad ühe katuse alla, et luua uusi tähendusi läbi agregeerimise ja linkimise;
- integreerib digitaalsed teenused;
- võimaldab ühendamist ülikoolide õpihaldussüsteemide või töökohaga seotud aplikatsioonidega;
- eksisteerib kogu elu.

(Personaalsed õpikeskkonnad)

Hans Põldoja on maininud, et Personaalse õpikeskkonna loomine ja kasutamine kursusel tähendab seda, et iga õppija koostab omale sobivatest vahenditest personaalse õpikeskkonna. Selline õpikeskkond võib sisaldada nii veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara kui ka muid vahendeid, näiteks fotokaamerat või mp3-mängijat (Põldoja, 2012).

Personaalseid õpikeskkondi võib olla: 

• hajutatud struktuuriga - koosneb keskkond paljudest eri vahenditest, mis on omavahel nõrgalt ühendatud, vt Joonis 1.
• hajutamata struktuuriga - õpikeskkonnal on selge keskpunkt, kuhu kõik vahendid on ühendatud.

(Põldoja, 2012)

Joonis 1: Näide personaalsest õpimaastikust

(Personaalsed õpikeskkonnad).


Minu personaalsed õpikeskkonnad magistiõpingute raames ei ole eriti muutunud, võrreldes varasemate õpingutega. 

Esimesed mõtted personaalsetest õpikeskkonadedst ja nende kasutustusest panin  kirja mõttekaardile (Joonis 2), mis koostatud WiseMapping keskkonnas, mis on online mõttekaardi koostamise keskkond.

Joonis 2. Marise personaalsed õpikeskkonnad

Joonist uurides on näha, et paljud keskkonnad on lõppkokkuvõttes seotud blogiga. Blogi aga on omakorda seotud RSS ja EduFeedr´ga, samas ka moodlega.

Näide: Loengu konspekteerimine, kasutades ühiskirjutusvahendit GoogleDocs (jagatud kursusekaaslastega). Samuti toimub loengu lindistamineprogrammiga Audacity. Pärast loengut helifaili töötlus (sama programmiga). Mõndade helifailide üleslaadimine SoundCloud (privaatne) ja vistutamine blogise (sel juhul privaatne blogi). Kodutööde lahendamiseks materjalide otsing Google otsingumootoriga. Enamasti materjalidega tutvumine nii LeMill, slideshare jt keskkondades. Vajadusel Youtube videode vaatamine, programmi või keskkonna juhendiga tutvumine. Kodutööde jm tekstide avaldamine ajaveebis, vajadusel illustreerimine fotodega või skeemidega (pildigalerii: Flickr ja PicasaWeb, mõistekaardid: Vue ja wisemapping jm). Moodles kodutööde esitamine mitte failidena vaid blogi aadressi avalikustamine. Avaldatud tekstid ajaveebis on nähtavad RSS voogudes. Kindlasti tuleb kasuks kalendri kasutus, kus kodutööde tähtajad kirjas ja ka ühisjärjehoidjate kasutus, kus ära viidatud nt. erinevad programmid ning nende kasutusjuhendid. Skypes hea kursusekaaslastega mõttetalgusid pidada.

Kasutatud materjalid: 

1. Personaalsed õpikeskkonnad. (kuupäev puudub). Personaalsed õpikeskkonnad. Loetud aadressil: http://www.e-uni.ee/e-oppija/eope20_perskesk/personaalsed_pikeskkonnad.html
2. Põldoja, H. (09.01.2012). Personaalse õpikeskkonna loomine. Loetud aadressil: http://lemill.net/methods/personaalse-opikeskkonna-loomine

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana

3. kodutöö ülesanne: http://opikeskkonnad.wordpress.com/2012/10/01/sotsiaalne-meedia-opikeskkonna-osana/

Politsei- ja piirivalveameti kodulehel on hästi lahtiseletatud mõiste, mis on sotsiaalne meedia?

Sotsiaalne meedia on internetikasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad on Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. (Politsei- ja piirivalveamet, 2012)

Sotsiaalse meedia keskkondi saab jagada suletud ja avatud keskkondadeks. Samuti jagunevad omakorda erinevate valdkondade järgi nagu näitab ka Joonis 1. 


Suletud keskonnad  on integreeritud erinevad töövahendid (nt foorum, materjalikogu, hindamine jne.) ühte eraldiseisvasse süsteemi või eraldada eri eesmärke täitvad töövahendid mitmeks iseseisvaks vahendiks (Väljataga, T. jt, 2009, 15)

Avatud keskkonna all mõeldakse mitmetest vabatarkvaralistest vahenditest loodud keskkondi, kus infovooge võib ühest vahendist teise tõmmata vastavalt kasutaja huvidele ja eesmärkidele ning erinevad õpitegevused on jagatud paremini sobivate vahendite vahel. (Väljataga, T. jt, 2009, 15)

Joonis 1. Sotsiaalse meedia maastik 2011

 (Fresh networks, 2011)

Antud Sotsiaalse meedia maastiku joonisel on eemaldatud Google ja Facebook kõikidest kategooriatest. Need on asetatud keskele fookuspunkti. See peegeldab pidevat arengut ja nende multifunktsionaalseid võimeid  (Fresh networks, 2011).


Mida aeg edasi, seda rohkem arengut on näha tehnoloogias kui ka tarkvaras (sealhulgas ka keskkondades).  Joonis 2. annab mõista kui suurel hulgal on keskkondade valik laienenud, samuti ka kategooriate valdkonnas. Nimelt avatud keskkonnad on pidevas muutustes ja arengus, mis on tingitud igapäeva kasutajate hetkevajadustele. 

Joonis 2. Sotsiaalse meedia maastik 2012

Tuleb mainida, et antud joonised näita Eesti sotsiaalse meedia keskkondade kasutamise  keskkondi, pigem rahvusvaheline kasutus.


Huvitav oli uurida Hiina sotsaalse meedia kanaleid. Ega eriti kirjast/keelest aru ei saanud aga nii mõnigi ikoon oli tuttav :) (Hiina Sotsiaalse meedia maastik 2012)

Sotsiaalmeedia maastikul jagatakse erinevad keskkonnad erinevatesse kategooriatesse:

• avaldamiseks (blogi, wikipedia, wordpress, ...);
• jagamine (Youtube, flickr, slideshare, ...);
• suhtlus (MSN, skype, Goolge talk, ...);
• sotsiaalne võrgustik (hi5, orkut, facebook, myspace.com, ...);
• mikroblogid (twitter, ...);
• jt

Sotsiaalselt on võimalik suhelda mitmel tasandil: 

• Üks - ühele, nt. e-maili ja sõnumside/jututuba kasutades.
• üks - mitmele, nt. sõnumside ja jututoad, sotsiaalsed võrgustikud, jagatud järjehoidjad ja sisuvahendajad.
• Mitu - mitmele, nt. Wiki, reaalajas koostöökeskkonnad, foorumid. 

Alljärgnev Tabel 1 näitab, mis vahenditega on võimalik sotsiaalselt suhelda, jälgides infovahetuse ulatust.

Tabel 1 Sotsiaalse tarkvara võimalused

(Sillaots, M. jt, 2009, 183)

Õpilaste hulgas on erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite kasutamine populaarsust kogunud, mis muudab keskkondade külastamise igapäevaseks. Õpetajad (eriti vanem keneratsioon) samuti liiguvad samas suunas, kuid nemad rohkem filtreerivad: mis keskkond võtta kasutusele ja milline mitte. Nii mõnigi kord on tulnud ette, mil vaja õpetajat suunata mõninga keskkonna suunas. Üli lihtne on õpetajatel, kes on uudis- ja õpihimulikud. Neil on vajadus uute teadmiste ja oskuste järele ning leiavad ka rakendust omandatud võimaluste üle.

Olen Taimi ütlusega nõus, et palju kursuste, koolituste, projektide jm korraldamiseks kasutatakse ajaveebe ehk blogisid. Blogi postitusi süstematiseeritakse kronoloogilises järjekorras ja/või märksõnade abil. Ise olen rohkem bloggeri kasutaja ning mulle meeldib selle keskkonna lihtsus ning paljude võimaluste rakendamine.  Vajadusel on võimalik bloggerit privaatseks kasutamiseks teha ja ka jagada meili aadressiga mõningate isikutega.

Õppetöös olen kasutanud ajaveebi valmistumiseks arvuti olümpiaadiks. Nimelt mina tegin postitusi ja õpilased hiljem tegid testi antud materjali põhjal. Testid koostasin GoogleDocs Form´ga.

Samuti on jäädvustatud õppetööd klassi ajaveebides. Jäädvustused on rohkem nt õppekäigud (rohkem klassiüritused) kui ka arvutiklassis valminud tööd (tänavu aasta 3a klass).

Youtube kui sisuvahenduse keskkonda olen rakendanud arvutigraafika aines. Juhendit vaadates saavad nii mõndagi uut teada ja järgi katsetada, nt programm Google SkechUp. Antud aine on 9 klassil ning lõputeemaks on olnud koolimaja makett. Parimat töötulemust võimalik vaadata, vajutades tekstile :) (5 viimast pilti).

Võrgustike loonud ei ole. Facebooki konto on mul olemas, kuid mingil määral enda sõbralisti õpilasi ei haara.

Jagatuid järjehoidjaga olen õpilastele edastanud õppetöös kasutatavaid veebiviiteid (Netvibes, mille leht praegu privaatne).  Täpsemalt Delicious´i olen omal ajal katsetanud, kuid see jäigi sinna paika ning ununenud.

Veebipõhised dokumendid (GoogleDocs) on õppeprotsessis, mille kasutamist suunan ka õpetajatele. Hea võimalus kasutada väiksemate grupitööde läbi viimiseks või mahukamate tööde ühiselt läbi vaatamiseks.

Suhtlusvahenditena kasutan nii Skype kui ka msn´i. Jällegi õpilaste kontaktid puuduvad minu kontaktide nimekirjast. Võibolla põhjendusega, et jätta endale rohkem vaba aega. Alati on suhtlusvahendiks olemas ka e-mail, mille aadress on avalikult üleval kooli kodulehel.

Gary Hayes´i poolt kasutusele võetud sotsiaalse meedia loendur. Aeg, mis oled veetnud siin lehel, näitab mitu meeldimist ja kommentaari on lisatud Facebooki, plogipostitust on avalikustatud, YouTubes videosid vaadatud jne jne.
(Personalizemedia, 2009)

Kasutatud materjalid: 

1. Fresh networks. (31.05.2011). The social media landscape in 2011 – infographic. Loetud aadressil: http://www.freshnetworks.com/blog/2011/05/the-social-media-landscape-in-2011-infographic/
2. Personalizemedia. (24.09.2009). Garys Social Media Count. Loetud aadressil: http://www.personalizemedia.com/garys-social-media-count
3. Politsei- ja piirivalveamet. (28.10.2012). Sotsiaalne meedia: Mis on sotsiaalne meedia? Loetud aadressil: http://www.politsei.ee/et/pressile/sotsiaalne-meedia.dot 
4. Sillaots,PT., Tammets, P. & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
5. Väljataga, T., Pata, K. & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Tehnoloogiad ja standardiseerimine

4. kodutöö ülesanne

Neljandas teemas on ülevaade õpikeskkondadega seotud standardid, tehnoloogiatest ning nendel põhinevad tarkvararakendustest. Teemaga tutvumiseks tuli läbi lugeda lugemismaterjal ja seal viidatud linkidega.

E-õppe liikumisega õpihaldusüsteemidest Veeb 2.0 vahenditesse muutuvad kasutajate jaoks oluliseks mitmed tänapäevased veebitehnoloogiad:

• uudistevoo tehnoloogiad RSS ja Atom
• vookogud
• folksonoomia, märksõnad ja märksõnapilved
• ühisjärjehoidjad
• mikroblogid
• vidinad ja vistutamine
• ühekordne sisselogimine ja OpenID

( Põldoja, 2012)

Lähemalt uurimiseks olen võtnud vookogu Googel Reader ja Netvibes, ühisjärjehoidja Delicious, mikroblogimise keskkond Twitter ja konverentskõne tegemiseks Skype.

Google Reader kuulub voogude (RSS) kogujate hulka. Selle asemel, et käia läbi erinevate ajaveebide aadressid, piisab vaid kasutada ajaveebide voogu Sorteerib automaatselt lugemata ja loetud artiklid. Niipea kui ajaveebis artikkel avaldatakse, toimub uuendus ka Google Readeris. Artiklid on võimalik grupeerida erinevatesse kaustadesse. Piltlikult on võimalik tutvuda Google Readeriga joonisel 1.

Joonis1. Google Reader.

RSS (Rich Site Summary) on Internetis kasutamiseks, peamiselt veebilehtede sisukorra või uudiste kokkuvõtete tegemiseks (Vikipeedia, 19.09.2012). 

Isikliku Google Readeri kasutamiseks tuleb esmalt sisse logida. Registreerimine ja antud keskkonna kasutamine on tasuta.

Google Readeri voogu saab ajaveebi infot jooksma panna ajaveebi aadressit (URL) sisestades  Subscribe´i.

Google Reader laeb alla uued artiklid järjestuses nagu nad on avalikustatud (Publish) ajaveebis endas. Klikates pealkirjale, viib kõigepealt artiklit lugema ja kui uuesti vajutada pealkirjale, viib edasi ajaveebi artiklit lugema. 

Iga kord kui klikkad artiklil, märgitakse antud artikkel loetuks. Olles kursis avaldatud artiklitega, võid märkida kõik artiklid loetuks. Järgmisel korral loetud artikkel ei tooda esile. Lugemata artiklid on esile tõstetud. Artikleid saab märkida loetuks valikutega: vanemad kui päev, vanemad kui nädal ja vanemad kui 2 nädalat.

Artikli lõpus on mõningad võimalused toimetamiseks: märkida tähega (add star), avalikustada ja jagada Google+ kontol, saata antud artikkel e-mailile, lisada märksõnu (tag). Lisades uusi märksõnu, tekitab ajaveebide märkimiste loetellu kataloogid (Folder). Kataloogide ja ajaveebi nimetust enda voos on võimalik enda äratundmise nimetuse järgi ümber nimetada.

Tähe märkimisel (add star) grupeerid artiklid nö tähtsamate artiklite gruppi. Hiljem mitmete erinevate ajaveebide artiklid, mis on märgistatud tähega, annab võimaluse välja võtta käsklusega tähega artiklid (Starred items). Juhul kui enam pole vaja neid artikleid märgistada, saab eemaldada tähele vajutades ning võetakse automaatselt maha tähega artiklite loetelust.

Netvibes on samuti erinevate ajaveebide voogude kogum. Tasuta registreerimine ja kasutamine. Antud keskkond on graafiliselt väheke erinev kui Google Reader. Kui Google Readeris sai erinevad ajaveebid grupeerida kaustadesse siis Netvibes grupeeritakse erinevatele lehtedele (sakid). Lisaks ajaveebide artiklite jälgimisele on võimalus jälgida ka ajaveebi kommentaare. Piltlikult on võimalik tutvuda Netvibes´ga joonisel 2.

Joonis2. Netvibes

Artikleid lugedes märgistab antud keskkond automaatselt artiklit loetuks nagu Google Reader. Lisaks on võimalik valida, kas kõik artiklid on loetud või lugemata. Samuti on võimalik väljuda antud keskkonnast - klikkides artikli pealkirjale, suunab edasi ajaveebi.

Kodulehed, mida ei ole võimalik jälgida, võimalik lisada vidinaga (widget) nagu Webnote. Tuletab meelde kui märkmelehte. Antud märkmelehele lisades kodulehe aadressi, saab siseneda antud lehele. 

Olen kasutandu Netvibes´i kui järjehoidjat sama vidina Webpage. Sisestades pealkirja ja lisades aadressi, salvestab Netvibes sisestatud andmed. Peale klikkides avaneb vastav koduleht.

Mis mulle veel meeldib, Netvibes´s on võimalik luua erinevaid  "kogumike" lauda (Dashboard) ja valida, kas avalikustada või jätta privaatseks. Isiklik järjehoidjate leht on avalik ja kuruse erinevate ainete ajaveebide vookogud on privaatsed.

Kuna Netvibes´i on laialdase kasutus võimalustega, olen jäänud kasutama antud keskkonda. 

Delicious on üks ühisjärjehoidjate (social bookmarking sites) haldaja, kus võimalik hoida ja jagada enda jäädvustatud veebilehed (privaatseks kasutuseks ja ka avalikustada). Piltlikult on võimalik tutvuda Delicious´ga joonisel 3.

Joonis 3. Delicious

Erinevate veebilehtede salvestamiseks tuleb ennekõike keskkonda sisse logida. Logimisvõimalus on kasutajatunnuse ja parooliga.

Keskkond on lihtne: lisad lingi (add link), sisestad pealkirja ja kirjelduse, vajadusel eemaldad pisipildi lisamise, märksõna (tag) lisamine ja salvestamine.

Lemmikuid veebilehti on võimalik grupeerida märksõnade järgi. Ei leidnud võimalust grupeerimiseks nt. kataloogide tegemist.

Avalik järjehoidjate aadrerss: http://www.delicious.com/ + kasutajanimi

Nagu juba mainisin, et keskkond on lihtne. Samas ka mugav veebis ühisjärjehoidjat kasutada. Interneti ligipääsu korral pääsed ligi erinevatest arvutitest.

Siiani on nö järjehoidja töövahendina kasutuses olnud Netvibes, kuid lihtsuse ja kiiruse võimalustele võib kasutatud keskkonna suhtes ümber mõelda.

Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (Vikipeedia, 02.10.2012).

Ise pole põhimõtteliselt Twitteri kasutajaks hakanud kuna ei ole leidnud eesmärki.

Skype on arvutisse installeeritav programm, mille kaudu on võimalik suhelda kontaktilistis olevate isikutega. Skype saab kasutada ka enda telefonis ja ka vastavate parameetritega teleris. Suhtlemine on nii sõnumite kirjutamine, helistamine kui ka videokõne.

Lisaks personaalsele vestlusele on võimalik moodustada kontaktidest grupp. Grupi siseselt on ideaalne mõtete vahetamine ja arutluste läbi viimine. Grupi helistamine  on samuti võimalik. 

Skype kontaktideks saavad olla kutsutud/lisatud isikud ja Facebooki sõbrad. Facebooki sõpradega suheldes salvestub tekst ka Facebooki.

Skype´l on ka tasulisi teenuseid, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada grupivideokõnesid kuni 10 isikuga ja ekraani jagamine grupiga.

Kindasti on nende keskkondade kasutusvõimalus õppetöös olemas. Vaja on vaid õiget hetke ja ideed, et kasutus oleks otstarbekas.

Kasutatud kirjandus:

1. Põldoja, H (2012). Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine. Loetud aadressil: http://opikeskkonnad.wordpress.com/oppematerjalid/tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/
2. Vikipeedia (19.09.2012). RSS. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Rss
3. Vikipeedia (02.10 2012) Twitter. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Twitter

1. KONTAKTTUND 06.10.2012

Tänases kontakttunnis räägiti, kuidas oma kodutöödes kasutatud allikatele viidata. Lühiinfo teadusartiklite andmebaaside ja viitamise kohta on ka haridustehnoloogia magistriõppe koduleheküljel.

Lühiülevaade viitamisest from Hans Põldoja

VIITAMINE TÄPSEMALT kirjalikes töödes
http://opikeskkonnad.wordpress.com/ -> Lühiülevaade viitamisest -> Esitlus viitamisest

Kasutusel APA viitamissüsteem (piisab kui Google otsingusse: curtin apa)

Mõningad näpunäited:
ja teised - ingl. keeles et al.
Kui veebidokumendil pole kuupäeva, siis panen autori järgi sulgudesse (kuupäev puudub) - ingl k n.d.
volume-aastakäik
issue - number

Kasulikke viiteid:

http://scolar.google.com

Tallinna Ülikool Akadeemiline Raamatukogu -> Inforessursid -> e-andmebaasid
ACM´ile ei ole Tln ülikoolil ligipääsu. Hansule e-mail ligipääsu saamiseks
http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid
Sisse logida saab oma kasutajatunnuse ja parooliga, mis Tallinna Ülikoolis kasutuses.

http://www.mendeley.com otselink meie kursuse kodulehel
Tasuta tarkvara artiklite tõmbamiseks. Iga artikli kohta on kirjeldus, tüüp, ajakiri, jne
Võimaldab APA süsteemi viitamist copy/paste tegemisel.

Wordis on Viited - Lisa artikkel, 
on olemas ka APA Sixti variant, kus ei ole vaja sisestada loetud kuupäeva.

Viitamisel järgi ühtset stiili. Kui juba üks versioon valitud, jätkata kogu töö ulatuses.


DISKUTEERIMINE 

- Vaatame üle Kursusega seotud küsimused/probleemid/ettepanekud;
- Teeme vahekokkuvõtte kodustest töödest;
- Meenutame arvestuse saamise kriteeriume;
- Räägime natuke viitamisest;
- Diskuteerime läbivõetud teemadel;
- Räägime edasistest plaanidest.

Kursusega tekkinud küsimused:Kumb on “suurem” mõiste õpihaldussüsteem või õpikeskkond?

Hansu joonis tahvlilt